Kutsume osalema Euroscola konkursil!

Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis kuulutas välja Euroscola konkursi gümnaasiumi-ja kutseõppeasutuse õpilastele vanuses 16-19 eluaastat. Seekord on teemaks Euroopa kultuuripärandiaasta 2018.

Koguge ja jäädvustage klassiga lugu oma kodukoha kultuuripärandist, mida tahaksite teistega jagada ning osalege konkursil! Parimad klassid saavad võimaluse sõita sügisel 2018 Euroopa Parlamenti Strasbourgi ning osaleda Euroscola päeval. Tähtaeg loo esitamiseks on 23. aprill 2018!

Päranditegijate konkursil osalemiseks tuleb esitada kogutud lugu jagamist võimaldavas vormis (video, fotod, laul, luuletus, esitlus vms) koduleheküljel www.parandiaasta.ee, laadides selle üles formaadis .docx, .pdf, .jpg, .mp4, või .waw. Teksti maksimaalseks pikkuseks on 5000 tähemärki, helifaili või video pikkus kuni 3 min.

Lugusid hinnatakse eelkõige loo kaasakiskuvuse, pärandobjekti loo mitmekülgse tutvustamise oskuse, jutustatud loo jagatavuse, ja objektile uudse lähenemise poolest.

Parim meeskondlikult oma töö teinud klass Eesti gümnaasiumist või kutseõppeasutusest (noored vanuses 16-19 aastat) sõidab auhinnareisile Strasbourgi, Euroopa Parlamenti, et osaleda noorteprogammis Euroscola. Võidureis 20-24 õpilasele ja kahele õpetajale toimub sügisel 2018. Vaata lähemalt Euroscola programmi kohta: http://www.europarl.europa.eu/eston…/…/noored/euroscola.html.

Lugude esitamise tähtaeg on 23. aprill, võitjad kuulutatakse välja 9. mail, Euroopa päeval Tallinna Vabaduse väljakul ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebis.

Päranditegijate konkurssi korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Pärandivaderite algatusega.

euroscola

Rubriigid: Uudised | Kutsume osalema Euroscola konkursil! kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 18 Võru Gümnaasium

16. veebruraril olime külas Võru Gümnaasiumis, et koos sealsete noortega Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu mängida. Inspireeriva sissejuhatuse mängule tegi Euroopa Liidu ning Euroopa Parlamendi teemadel kogenud parlamendisaadik Ivari Padarimg_1517, kes andis väga selge ülevaate teemadest, millega Euroopa suurimas parlamendis tegeldakse, kuidas ajalooliselt Euroopa Liit tekkis ning millist kasu on Eesti sellest saanud ning saab ka tulevikus.

Kui Ivari Padari ettekannet oli kuulamas kogu gümnaasiumi kolm 11. klassi, siis mängu mängima tulid seekord kokku 39 noort, kes asusid ajusid ragistama selle kallal, kuidas  inimesed rohkem prügi sorteerima saada, mida peaks tegema, et noorte tööhõivet suurendada ning milline võiks välja näha Euroopa tulevik.

Euroopa Parlamendi presidendina asus ametisse 9338 punktiga viktoriini võitnud Otto Kitsik img_1541ning ajakirjanikeks said Oskar Hoole ja Janis Kartau.

Tõsiste ja sisuliste arutelude käigus ning ajakirjanike küsimuste järel jõuti järgmiste eelnõudeni:

  1. Prügiprobleemi lahendamiseks tuleb rajada avalikesse kohtadesse prügisorteerimisvõimalusi. Samuti peaks juba maast madalast hakkama noortele juurutama prügisorteerimise harjumust. Kogu teavitussüsteemi rahastamiseks peaks taaskasutatavat prügi müüma, pakendeid maksustama ja kulutusi julgeolekule kärpima.

img_1546Küsimusi ajakirjanikelt ja täiskogusaalist:

  • Kas te teate, kuidas peab prügi sorteerima? Kuidas peaksid inimesed teadma, mil moel seda teha?
  • Mida teha, et prügimägedele jõuaks vähem prügi?
  • Mis saab praegustest prügimägedest?
  • Mis saab ohtlikest jäätmetest?

 

2. Noorte tööpuuduse ennetamiseks ja noorte ettevalmistamiseks tööturule sisenemiseks kohustada liikmesriike toetama organisatsioone noorte tööle võtmisel. Haridusasutused peaksid looma sidemeid ettevõtetega, et noored saaksid otse koolist praktikale. Seeläbi suureneks riigi töötajaskond, mis tähendaks suuremat maksutulu ka riigile.

Küsimusi ajakirjanikelt ja täiskogusaalist:

  • Kust tuleb tegevuste finantseerimiseks raha?
  • Mis saab siis, kui noored ei taha tööle minna? Kuidas käitute?

3. Näeme Euroopa Liidu tulevikku 5. stsenaariumi järgi ehk teeme rohkem koostööd põhimõttel: mida meil on puudu, seda saame ning mida meil on üle, seda jagame.

Küsimusi ajakirjanikelt ja täiskogusaalist:

  • Kas väidate, et EL on Eesti elatusallikas ehk me ei saa ise hakkama?
  • Millist kasu saab Euroopa Liidust Eesti?
  • Mida annab Eesti Euroopa Liidule vastu?
  • Kust võtame nüüd ja edaspidi põllumajandusega tegelevaid inimesi?

Mõnevõrra üllatuslikult võeti vastu vaid üks ehk noorte tööhõivet puudutav eelnõu.

haaletustulemused-veebi_18Ajakirjanikelt paneme seemneks ka mõned uued teemad järgmiseks õppeaastaks. Noori huvitaks näiteks järgnev:

  • Kas kanep legaliseerida?
  • Kas Rail Balticat on vaja või mitte?
  • Mis vanuses võiksid noored saada juhiload (Eestis 18, USA-s 16)?

dsc_0594 img_1520 img_1521 img_1530 img_1531 img_1533 img_1535 img_1542 img_1543 img_1544 img_1545 img_1547Suured tänud teile sisuka mängu eest!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 18 Võru Gümnaasium kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 17 Võnnu Keskkool

30. jaanuaril olime oodatud Võnnu Keskkooli, et 25 abituriendi osavõtul täpsemalt uurida, mida tähendab Euroopa Parlamendi saadikuks olemine ning milliste teemadega täpsemalt Euroopa suurimas parlamendis tegeldakse.img_1510

Traditsioonilise viktoriini  võitsid 7149 punktiga Rain ja Eliise ning presidendiks sai Heiko Pärl. Ajakirjanike uudishimulikku rolli asusid täitma Ken Kaevats ja Kimmo Kannik.

Probleemi „Euroopa Liidus taaskasutatakse prügi liiga vähe ning liiga palju prügi jõuab prügimägedele“ lahenduseks sõnastasid noored järgmise eelnõu:

Tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike kasutusele võtma modulaarsed prügikastid (üks suur prügikast oleks jagatud 3-4ks väiksemaks: olmejäätmed, plastik, paber jne). Poodides peaks vähendama võimalust kasutada kilekotte, kasutama peaks eeskätt võrk- või paberkotte. Samuti võiks uurida, milline ELi liikmesriik toodab kõige enam prügi ning teha neile noomituse või määrata trahvi.

img_1505

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Kas tehnoloogia areng võib seda probleemi parandada? Kui jah, siis kuidas?
  • Mis saab sellest prügist, mis on prügimägedel?

Noorte arutelu probleemi „Noorte tööhõive – ELis on noorte töötuse määr väga kõrge“ osas jõuti järgmise tulemuseni:

Noorte tööpuuduse ennetamiseks ja noorte ettevalmistuseks tööturule sisenemiseks kohustada liikmesriike maksma lisatasu ettevõtetele, kes võtavad tööle inimesi, kellel pole töökogemust. Pakutav praktikaõpe võiks kesta soovituslikult 8 kuud ning gümnaasiumi noortele võiks koolides pakkuda rohkem koolitusi. Samuti võiks olla rohkem võimalusi praktikaõppeks välismaal, nii saaks arendada keeleoskust ja teadmisi ning oskusi jagada.

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Kui suurt rolli mängib haridus töö leidmisel?
  • Kuidas toetab EL puuetega noorte töö leidmist?

Euroopa tuleviku osas leidsid noored, et jätkama peaks esimese stsenaariumi järgi „Samamoodi edasi“. Leiti, et kui panna enam rõhku mingitele teemadele, siis tekiks riikide vahele rohkem ebavõrdust ning lisanduks lahkujaid.

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Millistele valdkondadele peaks El rohkem tähelepanu pöörama ja millistele vähem?
  • Kas teie meelest peaks EL omavahel rohkem integreeruma, et liikmesriigid oleksid rohkem sarnased kui erinevad?

Kõik kolm eelnõu said hääleteenamusega vastu võetud.

haaletustulemused-veebi_17

img_1494 img_1495 img_1497 img_1499 img_1502 img_1507 img_1511 img_1506Tänud lennuka mängu, ägedate mõtete ning entusiasmi eest!

dsc_0598

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 17 Võnnu Keskkool kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 16 Parksepa Keskkool

12. detsembril toimus meie 16. simulatsioon Parksepa Keskkooli 35 noore osavõtul. Noored arutasid, mida teha prügiprobleemiga, kuidas saaks noori tööturule siirdumisel aidata ning milline võiks olla Euroopa tulevik Euroopa Komisjoni valge raamatu tulevikustsenaariumite järgi. Ühtlasi oli tegu selle poolaasta viimase mänguga.

img_1160Traditsioonilise viktoriini võitjaks osutus 5660 punktiga Kai, kes oli lahkelt nõus asuma ka presidendi rolli.

Arutelude käigus jõuti järgmiste eelnõudeni:

  • Tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike seadma sisse pandisüsteemi kõigile taaskasutatavatele materjalidele (plastik, kile, klaas, paber ja papp), mis praegu liiga sageli olmeprügi sekka jõuavad. Nii oleksid kodanikud enam motiveeritud prügi sorteerima, kuna näevad enda tegevuses ka praktilist tulu.
  • Noorte tööpuuduse ennetamiseks võiksid ettevõtted ja koolid teha koostööd, et noored saaksid rohkem praktikaõpet, lisas võiks olla rohkem õpilasfirmasid. Ettevõtete motiveerimiseks võiks riik ettevõtjaid noorte palkamisel rahaliselt toetada.
  • Euroopa Liit võiks jätkata 3. tulevikustsenaariumi ehk „Kes tahavad rohkem, teevad rohkem“ järgi. Nii saaks iga riik omas tempos tegelda just talle oluliste teemadega. Euroopa Liit peaks pöörama rohkem tähelepanu suurematele probleemidele ning vähem tähelepanu tühistele (nt pole tarvis reguleerida Euroopa Liidu üleselt hambapasta värvi).

Täiskogu kiitis võrdlemisi rekordilise häälteenamusega kõik kolm eelnõud ning parandusettepanekuid ei tehtud.

haaletustulemused-veebi_16 img_1150 img_1151 img_1154 img_1156 img_1158 img_1159dsc_0516

Suured tänud Parksepa Keskkoolile küllakutse eest ning noortele vahva mängu eest! Ilusat jõuluootust teile!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 16 Parksepa Keskkool kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 15 Tallinna Tehnikagümnaasium

president

Mihkel K.

6. detsembril oli Tallinna Tehnikagümnaasiumi 23 noore kord mängida Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu. Mäng, mis oli väga põhjalik ja lõbus, läks kiirelt. Noored arutasid, mida teha prügiprobleemiga, kuidas saaks noori tööturule siirdumisel aidata ning milline võiks olla Euroopa tulevik.

Kõik probleemid olid noortele tuttavad ning seetõttu oli mäng väga energiline ja sisukas.

Traditsioonilise viktoriini võitjaks osutus 8150 punktiga Mihkel K., kes oli nõus asuma ka presidendi rolli.

ajakirjanik

Sten-Anvar

jean-marie-le-peni

Mihkel

Ajakirjanikuks sai väga asjalik Sten-Anvar ning Jean-Marie Le Peni rolli võttis enda kanda väga tugeva hääle ja kindla sõnaga Mihkel.

Rahulike, kuid julgete sõnavõttude käigus ning ajakirjaniku asjakohaste küsimuste järel jõuti järgmiste eelnõudeni:

  • Prügi mittesorteerimise korral peab maksma prügimaksu proportsionaalselt iga mittesorteeritud protsendi pealt 1 miljon eurot. Lisaks arutati, et tuleks tõsta kodanike, eriti noorte, teadlikkust prügi sorteerimise ja taaskasutamise valdkonnas. Kodanike motiveerimiseks plaaniti tõsta pandipakendite hinda ning kogumispunktide arvu.
  • Noorte sujuvamaks tööhõiveks tuleks luua rohkem paindlikke võimalusi praktika läbimiseks, poole kohaga töötamiseks või töövarjuks olemiseks. Lisaks peaksid koolid välja pakkuma ise valikuvõimalusi ning näitama teed töömaastikule või andma inspiratsiooni oma äri avamiseks. Arvati, et koolitunnid tuleks muuta võimalikult praktiliseks.
  • Euroopa tuleviku küsimuse osas arvati, et tuleks vähem igapäeva ellu sekkuda ning rohkem keskenduda tähtsamatele probleemidele/kriisidele. Arvati, et pagulastele tuleks kehtestada rangemad piirangud ning ajateenistus teha kohustuslikuks kõigile. Euroopa Liidus makstav toetusraha tuleks suunata taristusse ja haridusse.

Kõik väljapakutud eelnõud võeti  täiskogu kohtumisel vastu järgmiste tulemustega:

haaletustulemused-veebi_15 25271196_1689866117712054_582655181_o 25317172_1689865864378746_1719088762_o25270860_1689865884378744_680478141_o 25346554_1689866254378707_407987268_o25316989_1689865847712081_1082996930_o Lisaks kirjutas ajakirjanik Sten-Anvar, kes väga lähedalt kõiki arutelusid kuulata sai, väga sisuka artikli nii enda, kui ka aruteludelt välja tulnud mõtetest.

„Minu nägemus Euroopa Parlamendi töötulemustest käsitletud probleemide lahendamisel.“

Kuna Euroopa Parlament vastutab 28 riigi inimeste hea- ja rahulolu eest, on keeruline lahendada isegi väikseid probleeme või konflikte, kuna needki võivad tekitada lahkarvamusi. Just seetõttu võtavad otsused aega, kuid tulemused on vägagi olulised.

Antud probleemid aga on üsnagi osavalt lahendatud ja eeldatavad tulemused on viljakandvad. Keskkonna kaitsmiseks pannakse riikidele prügimaks – mida vähem sorteerimist, seda suuremad maksud. See on üsnagi karm lähenemine, kuid õiglane, sest liiga suur osa prügist Euroopas ei töödelda ümber. Lisaks sellele suurendatakse probleemi teadlikust.

Noorte tööturu probleem lahendatakse huvitavalt, motiveerides koole ja ettevõtteid propageerima töötamist just eriti poole- või veerandkohaga ning pakkuma abiteenuseid tööle asumiseks.

Välisasjadega rakendatakse stsenaariumit, kus Euroopas on ühtne turg kuid tihedat koostööd ei pruugita teha rändes, julgeolekus ja kaitses. See suurendaks kaubavahetust ja hõlbustaks suhteid.

25317212_1689862464379086_1611111482_oSuur aitäh Tallinna Tehnikagümnaasiumile sisuka ja väga lõbusa mängu eest!

Kokkuvõte: Meribel Moldau

Rubriigid: Uudised | Mäng 15 Tallinna Tehnikagümnaasium kommenteerimine on välja lülitatud