Mäng 20 Rõngu Keskkool

2. aprillil mängisid Rõngu Keskkooli noored Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu ning arutasid, mida teha prügiprobleemiga, kuidas saaks noori tööturule siirdumisel aidata ning milline võiks olla Euroopa tulevik Euroopa Komisjoni valge raamatu tulevikustsenaariumite järgi. Mäng oli noortele sujuvaks sissejuhatuseks mai alguses toimuvale Euroscola reisile, mille tõi neile edukas osalemine sügisesel Euroscola konkursil. Video on nähtav alljärgneval pildil klikates. youtube

Traditsioonilise viktoriini võitjaks osutus 8145 punktiga Karl Markus Krillo. Presidendi rolli asus täitma Andres Varik ning ajakirjanikeks kehastusid Liisa Tatar ja Taimar Paate.

img_1678

dsc_0731

Arutelude käigus ning ajakirjanike küsimuste järel jõuti järgmiste eelnõudeni:

Prügiprobleemi lahendamiseks otsustasid noored eeskätt Heiko Viksi img_1683juhtimisel alustada probleemi lahendamist sellest, mis kõige enam prügi toodab ehk pakenditest. Noored leidsid, et tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike piirama liigset pakendamist (kõiki väikseid tooteid ei ole vaja pakendada) ning nt osade toodete pakendid sobiks ka otseses mõttes taaskasutamiseks (nt viid teleka karbi poodi tagasi, kes tagastab selle ettevõttele, kust pakend pärit ning seda saab uuesti kasutada. Noorte hinnangul on kõik muutused võimalikud, kui seda vaid soovida.

Eelnõu võeti hääleteenamusega vastu.

Noorte tööpuuduse ennetamist olid noored käsitlenud ka enda Euroscola videos ning nüüd oli võimalus mõte täiustada ja detailsemaks muuta. Leiti, et suurendama peaks tööandjate ning töötajate koostööd ning motiveerima mõlemat osapoolt, sh ka noori. Noorte tööalaseks motiveerimiseks tuleks neid nt karjäärinõustamise ja loengute kaudu suunata isiklikke eesmärke seadma, et oleks, mille nimel vaeva näha. Ettevõtete präänikuks noorte värbamisel oleks see, et kuni 25-aastaste värbamisel maksab riik nende palga 30 % ulatuses kinni ning iga tööandja töötajaskonnast peab 5% olema noori. Samuti tuleks lihtsustada noorte töötamisele rakendatavaid piiranguid (noored ei tohi töötada rohkem kui teatud arv tunde päevas). Noortel peaks olema võimalik töötada paindliku töögraafiku järgi.

Eelnõu võeti hääleteenamusega vastu.

img_1677Kui esialgu arvasid noored, et näevad Euroopa Liidu tulevikku eeskätt 2. stsenaariumi ehk „Üksnes ühtne turg“ järgi, siis eelnõu lõppversioonis sellest taganeti. Leiti, et Euroopa Liit võiks:

  • tihendada koostööd erinevate liikmesriikide tööturgudel
  • piirata pagulaskriisi rajades Türki vastavad laagrid kuni sõja lõpuni
  • toetada ja rahastada väikeriike ning nende majandust
  • vähendada bürokraatiat

Eelnõu tekitas lahkarvamusi ning lõpuhääletusel häälteenamust ei pälvinud.

haaletustulemused-veebi

img_1681 img_1682 img_1684 img_1685 img_1686  img_1690 img_1691 img_1680dsc_0733dsc_0738Suured tänud Rõngu Keskkoolile küllakutse eest ning noortele vahva mängu eest! Tegusat valmistumist Euroscolaks ning mõnusat reisi teile!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 20 Rõngu Keskkool kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 19 Rakvere Reaalgümnaasium

6. märtsil oli Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. – 12. klassi 41 noore kord Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu katsetada. Ajakirjanikud andsid toimunule väga hea pealkirja: „Simulatsiooniga parem elu Euroopa Liidus?“ Nii asutigi parandama meie keskkonda, noorte tööhõivet ja Euroopa tulevikku käsitlevaid teemasid. Mäng oli sujuvaks sissejuhatuseks noorte maikuisele Euroscola reisile, mille tagas edukas konkursitöö sügisesel Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud võistlusel.

img_1655Viktoriini võitjaks ning ühtlasi Euroopa Parlamendi presidendiks Antonio Tajaniks kehastus Aule-Merlin Vihlver ning ajakirjanikeks said Maris Martinson, Kaisa Kärmik ja Nele-Karolin Lindlo.

Välja töötatud eelnõud olid järgmised:

Probleemile „ELis taaskasutatakse prügi vähe ja liiga palju prügi jõuab prügimägedele“ pakkusid noored välja järgmised lahendused:

  • Astmeline prügimaks – kasutusele võetakse uudsed prügikastid, mis fikseerivad, kes ja kui palju prügi liigiti sorteerib. Kui leibkond sorteerib, siis on prügimaks neile väiksem. Nii ei ole võimalik ka prügi nt metsa viia, kuna prügimaks sellisel juhul ei väheneks.
  • Klaastaara puhul võiks lisada rohkem pandipakendi märke – nt veini ja siirupipudelid jõuaksid nii samuti taaskasutusse.
  • Tuleks luua uusi tehismaterjale, mis looduses kõduneksid.

Küsimusi ajakirjanikelt:

  • Kuidas kontrollida astmelise prügimaksu korral liigiti sorteeritud prügi vastuvõttu? Kes seda kontrollib?
  • Kuidas oleks linnaelanikel võimalik mugavalt biolagunevat prügi kompostida?

Lõpuhääletusel võeti eelnõu küll vastu, kuid erapooletute hulk oli võrdlemisi suur. Seletusena tõid erinevate fraktsioonide liikmed välja, et mõte astmelise prügimaksu juurutamisest ning uudsete tehnoloogiliste prügikastide kasutuselevõtust on hea, kuid liiga kulukas ning toob endaga kaasa suured monstrumprügikastid.

dsc_0622-002Probleemi „Noorte tööhõive – ELis on noorte töötuse määr väga kõrge“ osas jõuti järgmiste ettepanekuteni:

  • Rajaleidja programmi võiks suunata enam rahastust, et noored oleks erinevatest praktikavõimalustest paremini teadlikud. Samuti võiks seal olla ettevõtete andmebaas, kus praktikat saaks sooritada.
  • Kohustuslikus korras tuleks kehtestada 9. klassis töövarjuks olemine ning 11. klassis praktika mõne tööandja juures. Praktika kestus peaks olema vähemalt kaks nädalat.
  • Maksusoodustused praktikat pakkuvatele organisatsioonidele
  • Tuleks pakkuda enam võimalusi kogukonnapraktikaks.

Küsimus ajakirjanikelt:

Kui gümnaasiumis muutub praktika kohustuslikuks, siis ettevõtteid ei ole nii palju kui õpilasi. Kuidas olukorra lahendate?

Vastus: Kui praktika toimuks 11. klassis, siis ei tekiks probleemi, et samal ajal peavad liiga paljud noored praktikat sooritama ning tööandjaid peaks jätkuma. Praktika vältel koolis õppetööd ei toimu.

Eelnõu võeti suure häälteenamusega vastu.

haaletustulemused-veebi

Probleemi „Euroopa seisab teelahkmel, kuidas edasi?“ osas leidsid noored, et kõige paremini sobiks Euroopa Komisjoni valge raamatu neljas stsenaarium „Teeme vähem, aga paremini“, mille raames tuleks paika panna, millistele valdkondadele tuleks keskenduda sõltuvalt probleemide suurusest ja aktuaalsusest. Selle üle otsustaks erikomisjon.

Küsimus ajakirjanikelt:

  • Millistes valdkondades panustaks Eesti?
  • Mainisite aktuaalseid teemasid, hetkel aktuaalne ehk terrorism, homme kukub börs. Mis on aktuaalne?
  • Kuidas jaotada teemad liikmesriikide vahel? Teemade kaal ja maht on erinevad.

Kuna küsimusi jäi õhku ning samuti tundus paljudele fraktsioonidele keeruline otsustada, mis on oluline, mis mitte, siis jäi eelnõu vastu võtmata.

img_1632 img_1635 img_1639 img_1641 img_1645 img_1646 img_1649 img_1652 img_1656 img_1657Täname Teid väga sisuka ja hea energiaga mängu eest! Elamusterohket Euroscola reisi teile mais!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 19 Rakvere Reaalgümnaasium kommenteerimine on välja lülitatud

Kutsume osalema Euroscola konkursil!

Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis kuulutas välja Euroscola konkursi gümnaasiumi-ja kutseõppeasutuse õpilastele vanuses 16-19 eluaastat. Seekord on teemaks Euroopa kultuuripärandiaasta 2018.

Koguge ja jäädvustage klassiga lugu oma kodukoha kultuuripärandist, mida tahaksite teistega jagada ning osalege konkursil! Parimad klassid saavad võimaluse sõita sügisel 2018 Euroopa Parlamenti Strasbourgi ning osaleda Euroscola päeval. Tähtaeg loo esitamiseks on 23. aprill 2018!

Päranditegijate konkursil osalemiseks tuleb esitada kogutud lugu jagamist võimaldavas vormis (video, fotod, laul, luuletus, esitlus vms) koduleheküljel www.parandiaasta.ee, laadides selle üles formaadis .docx, .pdf, .jpg, .mp4, või .waw. Teksti maksimaalseks pikkuseks on 5000 tähemärki, helifaili või video pikkus kuni 3 min.

Lugusid hinnatakse eelkõige loo kaasakiskuvuse, pärandobjekti loo mitmekülgse tutvustamise oskuse, jutustatud loo jagatavuse, ja objektile uudse lähenemise poolest.

Parim meeskondlikult oma töö teinud klass Eesti gümnaasiumist või kutseõppeasutusest (noored vanuses 16-19 aastat) sõidab auhinnareisile Strasbourgi, Euroopa Parlamenti, et osaleda noorteprogammis Euroscola. Võidureis 20-24 õpilasele ja kahele õpetajale toimub sügisel 2018. Vaata lähemalt Euroscola programmi kohta: http://www.europarl.europa.eu/eston…/…/noored/euroscola.html.

Lugude esitamise tähtaeg on 23. aprill, võitjad kuulutatakse välja 9. mail, Euroopa päeval Tallinna Vabaduse väljakul ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebis.

Päranditegijate konkurssi korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Pärandivaderite algatusega.

euroscola

Rubriigid: Uudised | Kutsume osalema Euroscola konkursil! kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 18 Võru Gümnaasium

16. veebruraril olime külas Võru Gümnaasiumis, et koos sealsete noortega Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu mängida. Inspireeriva sissejuhatuse mängule tegi Euroopa Liidu ning Euroopa Parlamendi teemadel kogenud parlamendisaadik Ivari Padarimg_1517, kes andis väga selge ülevaate teemadest, millega Euroopa suurimas parlamendis tegeldakse, kuidas ajalooliselt Euroopa Liit tekkis ning millist kasu on Eesti sellest saanud ning saab ka tulevikus.

Kui Ivari Padari ettekannet oli kuulamas kogu gümnaasiumi kolm 11. klassi, siis mängu mängima tulid seekord kokku 39 noort, kes asusid ajusid ragistama selle kallal, kuidas  inimesed rohkem prügi sorteerima saada, mida peaks tegema, et noorte tööhõivet suurendada ning milline võiks välja näha Euroopa tulevik.

Euroopa Parlamendi presidendina asus ametisse 9338 punktiga viktoriini võitnud Otto Kitsik img_1541ning ajakirjanikeks said Oskar Hoole ja Janis Kartau.

Tõsiste ja sisuliste arutelude käigus ning ajakirjanike küsimuste järel jõuti järgmiste eelnõudeni:

  1. Prügiprobleemi lahendamiseks tuleb rajada avalikesse kohtadesse prügisorteerimisvõimalusi. Samuti peaks juba maast madalast hakkama noortele juurutama prügisorteerimise harjumust. Kogu teavitussüsteemi rahastamiseks peaks taaskasutatavat prügi müüma, pakendeid maksustama ja kulutusi julgeolekule kärpima.

img_1546Küsimusi ajakirjanikelt ja täiskogusaalist:

  • Kas te teate, kuidas peab prügi sorteerima? Kuidas peaksid inimesed teadma, mil moel seda teha?
  • Mida teha, et prügimägedele jõuaks vähem prügi?
  • Mis saab praegustest prügimägedest?
  • Mis saab ohtlikest jäätmetest?

 

2. Noorte tööpuuduse ennetamiseks ja noorte ettevalmistamiseks tööturule sisenemiseks kohustada liikmesriike toetama organisatsioone noorte tööle võtmisel. Haridusasutused peaksid looma sidemeid ettevõtetega, et noored saaksid otse koolist praktikale. Seeläbi suureneks riigi töötajaskond, mis tähendaks suuremat maksutulu ka riigile.

Küsimusi ajakirjanikelt ja täiskogusaalist:

  • Kust tuleb tegevuste finantseerimiseks raha?
  • Mis saab siis, kui noored ei taha tööle minna? Kuidas käitute?

3. Näeme Euroopa Liidu tulevikku 5. stsenaariumi järgi ehk teeme rohkem koostööd põhimõttel: mida meil on puudu, seda saame ning mida meil on üle, seda jagame.

Küsimusi ajakirjanikelt ja täiskogusaalist:

  • Kas väidate, et EL on Eesti elatusallikas ehk me ei saa ise hakkama?
  • Millist kasu saab Euroopa Liidust Eesti?
  • Mida annab Eesti Euroopa Liidule vastu?
  • Kust võtame nüüd ja edaspidi põllumajandusega tegelevaid inimesi?

Mõnevõrra üllatuslikult võeti vastu vaid üks ehk noorte tööhõivet puudutav eelnõu.

haaletustulemused-veebi_18Ajakirjanikelt paneme seemneks ka mõned uued teemad järgmiseks õppeaastaks. Noori huvitaks näiteks järgnev:

  • Kas kanep legaliseerida?
  • Kas Rail Balticat on vaja või mitte?
  • Mis vanuses võiksid noored saada juhiload (Eestis 18, USA-s 16)?

dsc_0594 img_1520 img_1521 img_1530 img_1531 img_1533 img_1535 img_1542 img_1543 img_1544 img_1545 img_1547Suured tänud teile sisuka mängu eest!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 18 Võru Gümnaasium kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 17 Võnnu Keskkool

30. jaanuaril olime oodatud Võnnu Keskkooli, et 25 abituriendi osavõtul täpsemalt uurida, mida tähendab Euroopa Parlamendi saadikuks olemine ning milliste teemadega täpsemalt Euroopa suurimas parlamendis tegeldakse.img_1510

Traditsioonilise viktoriini  võitsid 7149 punktiga Rain ja Eliise ning presidendiks sai Heiko Pärl. Ajakirjanike uudishimulikku rolli asusid täitma Ken Kaevats ja Kimmo Kannik.

Probleemi „Euroopa Liidus taaskasutatakse prügi liiga vähe ning liiga palju prügi jõuab prügimägedele“ lahenduseks sõnastasid noored järgmise eelnõu:

Tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike kasutusele võtma modulaarsed prügikastid (üks suur prügikast oleks jagatud 3-4ks väiksemaks: olmejäätmed, plastik, paber jne). Poodides peaks vähendama võimalust kasutada kilekotte, kasutama peaks eeskätt võrk- või paberkotte. Samuti võiks uurida, milline ELi liikmesriik toodab kõige enam prügi ning teha neile noomituse või määrata trahvi.

img_1505

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Kas tehnoloogia areng võib seda probleemi parandada? Kui jah, siis kuidas?
  • Mis saab sellest prügist, mis on prügimägedel?

Noorte arutelu probleemi „Noorte tööhõive – ELis on noorte töötuse määr väga kõrge“ osas jõuti järgmise tulemuseni:

Noorte tööpuuduse ennetamiseks ja noorte ettevalmistuseks tööturule sisenemiseks kohustada liikmesriike maksma lisatasu ettevõtetele, kes võtavad tööle inimesi, kellel pole töökogemust. Pakutav praktikaõpe võiks kesta soovituslikult 8 kuud ning gümnaasiumi noortele võiks koolides pakkuda rohkem koolitusi. Samuti võiks olla rohkem võimalusi praktikaõppeks välismaal, nii saaks arendada keeleoskust ja teadmisi ning oskusi jagada.

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Kui suurt rolli mängib haridus töö leidmisel?
  • Kuidas toetab EL puuetega noorte töö leidmist?

Euroopa tuleviku osas leidsid noored, et jätkama peaks esimese stsenaariumi järgi „Samamoodi edasi“. Leiti, et kui panna enam rõhku mingitele teemadele, siis tekiks riikide vahele rohkem ebavõrdust ning lisanduks lahkujaid.

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Millistele valdkondadele peaks El rohkem tähelepanu pöörama ja millistele vähem?
  • Kas teie meelest peaks EL omavahel rohkem integreeruma, et liikmesriigid oleksid rohkem sarnased kui erinevad?

Kõik kolm eelnõu said hääleteenamusega vastu võetud.

haaletustulemused-veebi_17

img_1494 img_1495 img_1497 img_1499 img_1502 img_1507 img_1511 img_1506Tänud lennuka mängu, ägedate mõtete ning entusiasmi eest!

dsc_0598

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 17 Võnnu Keskkool kommenteerimine on välja lülitatud