Mäng 25 Räpina Ühisgümnaasium

12. aprillil olime oodatud Räpina Ühisgümnaasiumisse, et 35 gümnasisti osavõtulimg_1721 täpsemalt uurida, mida tähendab Euroopa Parlamendi saadikuks olemine ning milliste teemadega täpsemalt Euroopa suurimas parlamendis tegeldakse.

Traditsioonilise viktoriini  võitis 8557 punktiga Daan Zekker, kes asus lahkesti ka presidendi ametisse. Ajakirjanike uudishimulikku rolli asusid täitma Karen Rämson ja Veronica Oidingu.

Probleemi „Euroopa Liidus taaskasutatakse prügi liiga vähe ning liiga palju prügi jõuab prügimägedele“ lahenduseks sõnastasid noored järgmise eelnõu:

Kuna Euroopa Liit on seadnud aastaks 2030 eesmärgi tõsta olmejäätmete taaskasutamise määra praeguselt 44lt protsendilt 65le protsendile, leiame, et tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike vastu võtma seaduse, mis kohustab iga elamu ja kortermaja juurde paigaldama neli prügikasti bio-, pakendi-, paber- ja klaasjäätmetele. Samuti tuleb teostada kontrolli prügi sorteerimise üle ning seaduserikkujaid tuleb trahvida. Väga oluline on kindlasti ka ennetus- ja teavitustöö.

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Mis te arvate, kas me 2030. aastaks saavutame soovitud eesmärgi?
  • Kui teadlik on kodanikkond prügi sorteerimise vajalikkusest?img_1724

Kuigi lõpuhääletusel võeti eelnõu suure häälteenamusega vastu, jäi kõlama ka vastuargumente. Nimelt leidsid rohelised, et see, kui õues on vastavad prügikastid olemas, ei pane inimesi oma käitumist muutma. Prügi sorteerimist tuleb alustada juba toas ning see võib osutuda keeruliseks.

haaletustulemused-veebi_25Noorte arutelu probleemi „Noorte tööhõive – ELis on noorte töötuse määr väga kõrge“ osas jõuti järgmise tulemuseni:

Kuna Euroopa Liidus on 2017. aasta seisuga 3,9 miljonit töötut 15 – 24-aastast töötut noort, siis tuleks noorte tööpuuduse ennetamiseks ja noorte ettevalmistuseks tööturule sisenemiseks noori enam motiveerida ning erinevad töökohad peaksid pakkuma pikemaaegsemat praktikavõimalust. Ettevõtete maksukoormust tuleks praktika pakkumise eest vähendada ning noored võiks saada selle eest preemiat. Noortele tuleks õppekavasse lisada kursus tööle kandideerimisprotsessi kohta ning samuti tuleks pakkuda enam võimalusi välispraktikaks.

Küsimused ajakirjanikelt ja saalist:

  • Millist praktikat peate silmas gümnasistide puhul?
  • Mida arvate töönädala lühendamisest? Kas see looks enam töökohti?
  • Kas 20 aasta pärast on Euroopa Liidus töötajaid rohkem või vähem?

Eelnõu võeti häälteenamusega vastu. Vastu hääletasid aga Euroopa Rahvapartei esindajad, kes leidsid, et eelnõus vajaks täpsustamist see, kuidas gümnaasiumiõpilane praktikale saab, kui tal ei ole vastavat väljaõpet. Samuti pidasid nad miinuseks seda, et paljud praktikakohad ei tasusta noori.

Euroopa tuleviku osas leidsid noored, et Brexiti valguses on ilmselgelt Euroopa Liidus midagi valesti ning nii ei saa jätkata. ELi tulevikku näevad nad Euroopa Komisjoni valge raamatu viienda stsenaariumi järgi, mis ütleb: Teeme palju rohkem koos – koostöö tugevdamine pea kõigis poliitikavaldkondades.

Küsimus ajakirjanikelt:

  • Kas Eestil on Euroopa Liidus piisavalt otsustusvõimet?

Ka see eelnõu võeti häälteenamusega vastu. Vastu hääletanud Euroopa konservatiivid ja reformistid leidsid, et stsenaariumi miinuseks on see, et erinevate liikmesriikide otsustusõigus väheneb ning tekib üks suur riik ühiste seadustega.

img_1709 img_1710 img_1713 img_1714 img_1715 img_1716 img_1718 img_1722 img_1723 img_1712

Tänud hea energiaga mängu, ägedate mõtete ning julgete eelnõude eest!

dsc_0751

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.