Mäng 19 Rakvere Reaalgümnaasium

6. märtsil oli Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. – 12. klassi 41 noore kord Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu katsetada. Ajakirjanikud andsid toimunule väga hea pealkirja: „Simulatsiooniga parem elu Euroopa Liidus?“ Nii asutigi parandama meie keskkonda, noorte tööhõivet ja Euroopa tulevikku käsitlevaid teemasid. Mäng oli sujuvaks sissejuhatuseks noorte maikuisele Euroscola reisile, mille tagas edukas konkursitöö sügisesel Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud võistlusel.

img_1655Viktoriini võitjaks ning ühtlasi Euroopa Parlamendi presidendiks Antonio Tajaniks kehastus Aule-Merlin Vihlver ning ajakirjanikeks said Maris Martinson, Kaisa Kärmik ja Nele-Karolin Lindlo.

Välja töötatud eelnõud olid järgmised:

Probleemile „ELis taaskasutatakse prügi vähe ja liiga palju prügi jõuab prügimägedele“ pakkusid noored välja järgmised lahendused:

  • Astmeline prügimaks – kasutusele võetakse uudsed prügikastid, mis fikseerivad, kes ja kui palju prügi liigiti sorteerib. Kui leibkond sorteerib, siis on prügimaks neile väiksem. Nii ei ole võimalik ka prügi nt metsa viia, kuna prügimaks sellisel juhul ei väheneks.
  • Klaastaara puhul võiks lisada rohkem pandipakendi märke – nt veini ja siirupipudelid jõuaksid nii samuti taaskasutusse.
  • Tuleks luua uusi tehismaterjale, mis looduses kõduneksid.

Küsimusi ajakirjanikelt:

  • Kuidas kontrollida astmelise prügimaksu korral liigiti sorteeritud prügi vastuvõttu? Kes seda kontrollib?
  • Kuidas oleks linnaelanikel võimalik mugavalt biolagunevat prügi kompostida?

Lõpuhääletusel võeti eelnõu küll vastu, kuid erapooletute hulk oli võrdlemisi suur. Seletusena tõid erinevate fraktsioonide liikmed välja, et mõte astmelise prügimaksu juurutamisest ning uudsete tehnoloogiliste prügikastide kasutuselevõtust on hea, kuid liiga kulukas ning toob endaga kaasa suured monstrumprügikastid.

dsc_0622-002Probleemi „Noorte tööhõive – ELis on noorte töötuse määr väga kõrge“ osas jõuti järgmiste ettepanekuteni:

  • Rajaleidja programmi võiks suunata enam rahastust, et noored oleks erinevatest praktikavõimalustest paremini teadlikud. Samuti võiks seal olla ettevõtete andmebaas, kus praktikat saaks sooritada.
  • Kohustuslikus korras tuleks kehtestada 9. klassis töövarjuks olemine ning 11. klassis praktika mõne tööandja juures. Praktika kestus peaks olema vähemalt kaks nädalat.
  • Maksusoodustused praktikat pakkuvatele organisatsioonidele
  • Tuleks pakkuda enam võimalusi kogukonnapraktikaks.

Küsimus ajakirjanikelt:

Kui gümnaasiumis muutub praktika kohustuslikuks, siis ettevõtteid ei ole nii palju kui õpilasi. Kuidas olukorra lahendate?

Vastus: Kui praktika toimuks 11. klassis, siis ei tekiks probleemi, et samal ajal peavad liiga paljud noored praktikat sooritama ning tööandjaid peaks jätkuma. Praktika vältel koolis õppetööd ei toimu.

Eelnõu võeti suure häälteenamusega vastu.

haaletustulemused-veebi

Probleemi „Euroopa seisab teelahkmel, kuidas edasi?“ osas leidsid noored, et kõige paremini sobiks Euroopa Komisjoni valge raamatu neljas stsenaarium „Teeme vähem, aga paremini“, mille raames tuleks paika panna, millistele valdkondadele tuleks keskenduda sõltuvalt probleemide suurusest ja aktuaalsusest. Selle üle otsustaks erikomisjon.

Küsimus ajakirjanikelt:

  • Millistes valdkondades panustaks Eesti?
  • Mainisite aktuaalseid teemasid, hetkel aktuaalne ehk terrorism, homme kukub börs. Mis on aktuaalne?
  • Kuidas jaotada teemad liikmesriikide vahel? Teemade kaal ja maht on erinevad.

Kuna küsimusi jäi õhku ning samuti tundus paljudele fraktsioonidele keeruline otsustada, mis on oluline, mis mitte, siis jäi eelnõu vastu võtmata.

img_1632 img_1635 img_1639 img_1641 img_1645 img_1646 img_1649 img_1652 img_1656 img_1657Täname Teid väga sisuka ja hea energiaga mängu eest! Elamusterohket Euroscola reisi teile mais!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.