/ mai 27, 2019

Kevadine hooaeg sai kokku võetud õpetajatele ning huvijuhtidele suunatud koolitusmänguga, mis toimus 21. mail Tallinnas Euroopa Liidu majas. Kohale oli tulnud 21 õpetajat erinevatest Eesti koolidest, Pärnust Narvani.

Viktoriini asemel oli fookuses alusmaterjalide ning mängu ettevalmistuse temaatika. Tutvustatud sai erinevaid tehnilisi lahendusi ning kokku lepitud, et millist infot võiks käesolevalt lehelt veel leida (vaata Toetavad materjalid lehele).

Kuid kõige suurem rõhk ning ajaline ressurss läks siiski mängukogemusele endale. Rollid said kenasti jaotatud ning hea ülevaate peetud aruteludest annab ajakirjaniku rolli täitnud Tallinna Vaba Waldorfkooli ajalooõpetaja Sirje Pallo koostatud kokkuvõte.

______
Järjekordne Euroopa Parlamendi täiskogu istung – noorte tööhõivest, prügi taaskasutamisest kuni seksuaalse ahistamiseni.

21.mail toimus Strasbourgis järjekordne Euroopa Parlemendi täiskogu istung. Teemad, mis seekord parlamendi fraktsioonide seisukohavõtte nõudsid, kuulusid tööhõive- ja sotsiaal; naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning keskkonna, rahvatervise ning toiduohutuse valdkonda.

Kuigi noorte töötuse vähendamiseks on juba EL päris palju ära tehtud (kuni 25.aastaste noorte uuesti tööle, õppima või praktikale suunamisega, samuti tööjõu liikuvuse edendamisega ja vabatahtliku töö algatusega), on endiselt töötuse määr liiga suur. Näiteks Eestis oli see 12,4% aga Kreekas 43,3% või Hispaanias 38,7%. Komisjoni töö tulemusena võeti istungil vastu eelnõu kohustada liikmesriike noorte tööpuuduse ennetamiseks läbi vaatama oma õppekavad ning leidma võimalusi, kuidas suurendada majandus-ja ettevõtlusõpet juba põhikoolis.

Teine suurem probleem on prügi vähene taaskasutus – 250 miljonist tonnist aastas jõuab prügimäele vaid 58 miljonit ehk 23%. Kuidas saavutada EL aastaks 2030 seatud eesmärgid olmejäätmete 70% taaskasutuse või 80% pakendi taasringluse osas? Vastuvõetud eelnõu sisaldas nii rahatrahve, keskkonnaalase hariduse parandamist aga ka maksusoodustusi pakendisõbralikele ettevõtetele ning teadustöö rahastamist pakendimaterjali tehnoloogia arenguks.

Kolmas eelnõu keskendus küsimustele, kuidas EL liikmesriigid saaksid muuta kodanike hoiakuid naistevastase vägivalla ja seksuaalse ahistamise osas ning motiveerida liikmesriike tegelema küberahistamise vastase võitlusega. 

Vastuvõetud eelnõu kohustas liikmesriike tõstma inimeste teadlikkust, kaasrahastama sotsiaalkampaaniaid ning rahvusriikide vastavaid institutsioone (ohvriabi, noorsoopolitse jne) ja karmistama rahvusriikide seadusandlust. Tegemist on tundliku ja keerulise teemaga, sest varem vastu võetud Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni on ratifitseerinud vaid 15 liikmesriiki, Eesti nende hulgas.

______

Kokkuvõte: Sirje Pallo

Share this Post