Mäng 25 Räpina Ühisgümnaasium

12. aprillil olime oodatud Räpina Ühisgümnaasiumisse, et 35 gümnasisti osavõtulimg_1721 täpsemalt uurida, mida tähendab Euroopa Parlamendi saadikuks olemine ning milliste teemadega täpsemalt Euroopa suurimas parlamendis tegeldakse.

Traditsioonilise viktoriini  võitis 8557 punktiga Daan Zekker, kes asus lahkesti ka presidendi ametisse. Ajakirjanike uudishimulikku rolli asusid täitma Karen Rämson ja Veronica Oidingu.

Probleemi „Euroopa Liidus taaskasutatakse prügi liiga vähe ning liiga palju prügi jõuab prügimägedele“ lahenduseks sõnastasid noored järgmise eelnõu:

Kuna Euroopa Liit on seadnud aastaks 2030 eesmärgi tõsta olmejäätmete taaskasutamise määra praeguselt 44lt protsendilt 65le protsendile, leiame, et tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike vastu võtma seaduse, mis kohustab iga elamu ja kortermaja juurde paigaldama neli prügikasti bio-, pakendi-, paber- ja klaasjäätmetele. Samuti tuleb teostada kontrolli prügi sorteerimise üle ning seaduserikkujaid tuleb trahvida. Väga oluline on kindlasti ka ennetus- ja teavitustöö.

Küsimused ajakirjanikelt:

  • Mis te arvate, kas me 2030. aastaks saavutame soovitud eesmärgi?
  • Kui teadlik on kodanikkond prügi sorteerimise vajalikkusest?img_1724

Kuigi lõpuhääletusel võeti eelnõu suure häälteenamusega vastu, jäi kõlama ka vastuargumente. Nimelt leidsid rohelised, et see, kui õues on vastavad prügikastid olemas, ei pane inimesi oma käitumist muutma. Prügi sorteerimist tuleb alustada juba toas ning see võib osutuda keeruliseks.

haaletustulemused-veebi_25Noorte arutelu probleemi „Noorte tööhõive – ELis on noorte töötuse määr väga kõrge“ osas jõuti järgmise tulemuseni:

Kuna Euroopa Liidus on 2017. aasta seisuga 3,9 miljonit töötut 15 – 24-aastast töötut noort, siis tuleks noorte tööpuuduse ennetamiseks ja noorte ettevalmistuseks tööturule sisenemiseks noori enam motiveerida ning erinevad töökohad peaksid pakkuma pikemaaegsemat praktikavõimalust. Ettevõtete maksukoormust tuleks praktika pakkumise eest vähendada ning noored võiks saada selle eest preemiat. Noortele tuleks õppekavasse lisada kursus tööle kandideerimisprotsessi kohta ning samuti tuleks pakkuda enam võimalusi välispraktikaks.

Küsimused ajakirjanikelt ja saalist:

  • Millist praktikat peate silmas gümnasistide puhul?
  • Mida arvate töönädala lühendamisest? Kas see looks enam töökohti?
  • Kas 20 aasta pärast on Euroopa Liidus töötajaid rohkem või vähem?

Eelnõu võeti häälteenamusega vastu. Vastu hääletasid aga Euroopa Rahvapartei esindajad, kes leidsid, et eelnõus vajaks täpsustamist see, kuidas gümnaasiumiõpilane praktikale saab, kui tal ei ole vastavat väljaõpet. Samuti pidasid nad miinuseks seda, et paljud praktikakohad ei tasusta noori.

Euroopa tuleviku osas leidsid noored, et Brexiti valguses on ilmselgelt Euroopa Liidus midagi valesti ning nii ei saa jätkata. ELi tulevikku näevad nad Euroopa Komisjoni valge raamatu viienda stsenaariumi järgi, mis ütleb: Teeme palju rohkem koos – koostöö tugevdamine pea kõigis poliitikavaldkondades.

Küsimus ajakirjanikelt:

  • Kas Eestil on Euroopa Liidus piisavalt otsustusvõimet?

Ka see eelnõu võeti häälteenamusega vastu. Vastu hääletanud Euroopa konservatiivid ja reformistid leidsid, et stsenaariumi miinuseks on see, et erinevate liikmesriikide otsustusõigus väheneb ning tekib üks suur riik ühiste seadustega.

img_1709 img_1710 img_1713 img_1714 img_1715 img_1716 img_1718 img_1722 img_1723 img_1712

Tänud hea energiaga mängu, ägedate mõtete ning julgete eelnõude eest!

dsc_0751

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 25 Räpina Ühisgümnaasium kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 24 Tallinna Muusikakeskkool

11. aprillil toimus meie 24. Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng sel õppeaastal. Sedakorda viisime mängu läbi Tallinna Muusikakeskkooli 9. klasside noortele.

Viktoriini tulemusena ep-president-ja-envi-raportoorsai Euroopa Parlamendi presidendiks tubli tütarlaps 7768 punktiga. Pärast viktoriini asuti Euroopa Parlamendiga seotud küsimusi arutama, mis puudutasid keskkonda, tööhõivet ja Euroopa Liidu tulevikku.

Mängu iseloomustas erakordne koostöö ja rollidesse sisseelamine! Aruteludega, mida peeti täie tõsidusega, mindi süvitsi ja kandvad rollid jagunesid osalejate vahel vabatahtlikkuse alusel.

Mängu võttis kokku ajakirjanik järgmiselt:

komisjonide-too-ja-ajakirjanikTäna, 11. aprillil 2018 toimus Euroopa Parlamendi istung. Teemades oli keskkonna säästmine, noorte tööpuuduse ennetamine ning Euroopa Liidu tulevikuplaanid.

envi-raportoorPeale tuliseid arutelusid jõuti otsusele motiveerida firmasid taaskasutama ja populariseerida teiste materjalide kui plastiku kasutamist. Tööpuuduse ennetamiseks pakuti selle lahenduseks maksta asutustele, mis palkavad noori, toetust ja pakkuda noortele võimalusi karjäärinõustamiseks ning erinevateks loenguteks. Tähtsaks teemaks sai ka põgenike kriis. Komisjon AFET’i idee oli paigutada põgenikud riikidesse rahvaarvu ning majandusliku olukorra järgi. Istung oli edukas – kõik kolm eelnõu võeti vastu!

haaletustulemused-veebi_24

Mängujuhil oli puhas rõõm seda mängu läbi viia. Noored arutlesid, avaldasid arvamust ja pakkusid lahendusi välja väga iseseisvalt ja asjalikult!

arutelu-1 fraktsioonid-dokumentidega-tutvumas-2  keskkona-saastmise-arutelu valisasjade-komisjon-tood-tegemasempl-raportoor-eelnoud-tutvustamas_loigatud fraktsioonid-dokumentidega-tutvumas

Aitäh Tallinna Muusikakeskkoolile meid külla kutsumast ja soovime teile ilusat kevadet ning head koostööd ka tulevikus!

grupp

Kokkuvõte: Triin Loik

Rubriigid: Uudised | Mäng 24 Tallinna Muusikakeskkool kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 21 Nõo Reaalgümnaasium

5. aprillil Nõo Reaalgümnaasiumi 23 noore kord mängida Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu ning arutada, mida teha prügiprobleemiga, kuidas saaks noori tööturule siirdumisel aidata ning milline võiks olla Euroopa tulevik Euroopa Komisjoni valge raamatu tulevikustsenaariumite järgi. Kohe esimestest minutitest alates oli selge: noored on teravad ning julgevad oma arvamust avaldada.

Traditsioonilise viktoriini võitjaks osutus 8339 punktiga Toomas Pruulimg_1703, kes oli lahkelt nõus asuma ka presidendi rolli. Ajakirjanikeks kehastusid Kalev Eduard Kalda ja Gredy Lillipuu.

Aruteludes olid noored tõsised ning sisukad ning ühiselt jõuti järgmiste eelnõudeni:

1. Tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike kehtestama ettevõtetele prügimakse ning muutma kohustuslikuks sorteerimisprügikastide kasutamine. Näiteks: mida enam kasutavad ettevõtted tehislikke materjale, nt kilelt, siis seda suurem on nende maks. Kui toore on nt bioloogilist päritolu, siis on maks väiksem. Samuti peaks eraldama raha teavituskampaaniateks, et juba lasteaiast oleks lastel prügi sorteerimispõhitõed selged.

Küsimusi:

  • Milline on prügimaksu suurus?
  • Millised on kõige efektiivsemad meetodid, et prügi sorteeritaks?

2. Noorte tööpuuduse ennetamiseks ja noorte ettevalmistamiseks tööturule sisenemiseks kohustada liikmesriike pakkuma noortele start-upprogramme – see soosiks ettevõtlust, õpetaks elementaarseid oskuseid ning arendaks loomingulisust.

Küsimusi:

  • Kust tulevad finantsvahendid?
  • Kuidas teate, et süsteem toimib?

3. Euroopa Liit võiks jätkata 4. tulevikustsenaariumi ehk „Teeme vähem, aga paremini“ alusel. Peaksime minema rohkem süvitsi ega võtma endale nii palju probleeme lahendada. Kindlasti on oluline tegelda pagulasküsimustega.

Kuna komisjon ütles, et ka 3. stsenaarium „Kes tahavad rohkem, teevad rohkem“ tundus sümpaatne, siis tuli selle osas ka küsimus, et kas selline eraldumine ei ole pigem Euroopa Liidu põhimõtte vastu ning noored loobusid stsenaariumit pooldamast.

Täiskogu kiitis heaks kõik kolm eelnõud.

haaletustulemused-veebi_21

dsc_0732 img_1692 img_1693 img_1694 img_1695 img_1696 img_1697 img_1698 img_1699 img_1701 img_1705 img_1706 img_1707 img_1708Suured tänud Nõo Reaalgümnaasiumi noortele väga ägeda ja särtsaka mängu eest! Mõnusat Euroscola reisi teile! (Noortele auhinnareisi toonud väikse irooniaga vürtsitatud konkursivideo leiate siit!)

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 21 Nõo Reaalgümnaasium kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 20 Rõngu Keskkool

2. aprillil mängisid Rõngu Keskkooli noored Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu ning arutasid, mida teha prügiprobleemiga, kuidas saaks noori tööturule siirdumisel aidata ning milline võiks olla Euroopa tulevik Euroopa Komisjoni valge raamatu tulevikustsenaariumite järgi. Mäng oli noortele sujuvaks sissejuhatuseks mai alguses toimuvale Euroscola reisile, mille tõi neile edukas osalemine sügisesel Euroscola konkursil. Video on nähtav alljärgneval pildil klikates. youtube

Traditsioonilise viktoriini võitjaks osutus 8145 punktiga Karl Markus Krillo. Presidendi rolli asus täitma Andres Varik ning ajakirjanikeks kehastusid Liisa Tatar ja Taimar Paate.

img_1678

dsc_0731

Arutelude käigus ning ajakirjanike küsimuste järel jõuti järgmiste eelnõudeni:

Prügiprobleemi lahendamiseks otsustasid noored eeskätt Heiko Viksi img_1683juhtimisel alustada probleemi lahendamist sellest, mis kõige enam prügi toodab ehk pakenditest. Noored leidsid, et tõstmaks kodanike teadlikkust prügi liigiti kogumise vajalikkusest, kohustame liikmesriike piirama liigset pakendamist (kõiki väikseid tooteid ei ole vaja pakendada) ning nt osade toodete pakendid sobiks ka otseses mõttes taaskasutamiseks (nt viid teleka karbi poodi tagasi, kes tagastab selle ettevõttele, kust pakend pärit ning seda saab uuesti kasutada. Noorte hinnangul on kõik muutused võimalikud, kui seda vaid soovida.

Eelnõu võeti hääleteenamusega vastu.

Noorte tööpuuduse ennetamist olid noored käsitlenud ka enda Euroscola videos ning nüüd oli võimalus mõte täiustada ja detailsemaks muuta. Leiti, et suurendama peaks tööandjate ning töötajate koostööd ning motiveerima mõlemat osapoolt, sh ka noori. Noorte tööalaseks motiveerimiseks tuleks neid nt karjäärinõustamise ja loengute kaudu suunata isiklikke eesmärke seadma, et oleks, mille nimel vaeva näha. Ettevõtete präänikuks noorte värbamisel oleks see, et kuni 25-aastaste värbamisel maksab riik nende palga 30 % ulatuses kinni ning iga tööandja töötajaskonnast peab 5% olema noori. Samuti tuleks lihtsustada noorte töötamisele rakendatavaid piiranguid (noored ei tohi töötada rohkem kui teatud arv tunde päevas). Noortel peaks olema võimalik töötada paindliku töögraafiku järgi.

Eelnõu võeti hääleteenamusega vastu.

img_1677Kui esialgu arvasid noored, et näevad Euroopa Liidu tulevikku eeskätt 2. stsenaariumi ehk „Üksnes ühtne turg“ järgi, siis eelnõu lõppversioonis sellest taganeti. Leiti, et Euroopa Liit võiks:

  • tihendada koostööd erinevate liikmesriikide tööturgudel
  • piirata pagulaskriisi rajades Türki vastavad laagrid kuni sõja lõpuni
  • toetada ja rahastada väikeriike ning nende majandust
  • vähendada bürokraatiat

Eelnõu tekitas lahkarvamusi ning lõpuhääletusel häälteenamust ei pälvinud.

haaletustulemused-veebi

img_1681 img_1682 img_1684 img_1685 img_1686  img_1690 img_1691 img_1680dsc_0733dsc_0738Suured tänud Rõngu Keskkoolile küllakutse eest ning noortele vahva mängu eest! Tegusat valmistumist Euroscolaks ning mõnusat reisi teile!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 20 Rõngu Keskkool kommenteerimine on välja lülitatud

Mäng 19 Rakvere Reaalgümnaasium

6. märtsil oli Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. – 12. klassi 41 noore kord Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu katsetada. Ajakirjanikud andsid toimunule väga hea pealkirja: „Simulatsiooniga parem elu Euroopa Liidus?“ Nii asutigi parandama meie keskkonda, noorte tööhõivet ja Euroopa tulevikku käsitlevaid teemasid. Mäng oli sujuvaks sissejuhatuseks noorte maikuisele Euroscola reisile, mille tagas edukas konkursitöö sügisesel Euroopa Parlamendi infobüroo korraldatud võistlusel.

img_1655Viktoriini võitjaks ning ühtlasi Euroopa Parlamendi presidendiks Antonio Tajaniks kehastus Aule-Merlin Vihlver ning ajakirjanikeks said Maris Martinson, Kaisa Kärmik ja Nele-Karolin Lindlo.

Välja töötatud eelnõud olid järgmised:

Probleemile „ELis taaskasutatakse prügi vähe ja liiga palju prügi jõuab prügimägedele“ pakkusid noored välja järgmised lahendused:

  • Astmeline prügimaks – kasutusele võetakse uudsed prügikastid, mis fikseerivad, kes ja kui palju prügi liigiti sorteerib. Kui leibkond sorteerib, siis on prügimaks neile väiksem. Nii ei ole võimalik ka prügi nt metsa viia, kuna prügimaks sellisel juhul ei väheneks.
  • Klaastaara puhul võiks lisada rohkem pandipakendi märke – nt veini ja siirupipudelid jõuaksid nii samuti taaskasutusse.
  • Tuleks luua uusi tehismaterjale, mis looduses kõduneksid.

Küsimusi ajakirjanikelt:

  • Kuidas kontrollida astmelise prügimaksu korral liigiti sorteeritud prügi vastuvõttu? Kes seda kontrollib?
  • Kuidas oleks linnaelanikel võimalik mugavalt biolagunevat prügi kompostida?

Lõpuhääletusel võeti eelnõu küll vastu, kuid erapooletute hulk oli võrdlemisi suur. Seletusena tõid erinevate fraktsioonide liikmed välja, et mõte astmelise prügimaksu juurutamisest ning uudsete tehnoloogiliste prügikastide kasutuselevõtust on hea, kuid liiga kulukas ning toob endaga kaasa suured monstrumprügikastid.

dsc_0622-002Probleemi „Noorte tööhõive – ELis on noorte töötuse määr väga kõrge“ osas jõuti järgmiste ettepanekuteni:

  • Rajaleidja programmi võiks suunata enam rahastust, et noored oleks erinevatest praktikavõimalustest paremini teadlikud. Samuti võiks seal olla ettevõtete andmebaas, kus praktikat saaks sooritada.
  • Kohustuslikus korras tuleks kehtestada 9. klassis töövarjuks olemine ning 11. klassis praktika mõne tööandja juures. Praktika kestus peaks olema vähemalt kaks nädalat.
  • Maksusoodustused praktikat pakkuvatele organisatsioonidele
  • Tuleks pakkuda enam võimalusi kogukonnapraktikaks.

Küsimus ajakirjanikelt:

Kui gümnaasiumis muutub praktika kohustuslikuks, siis ettevõtteid ei ole nii palju kui õpilasi. Kuidas olukorra lahendate?

Vastus: Kui praktika toimuks 11. klassis, siis ei tekiks probleemi, et samal ajal peavad liiga paljud noored praktikat sooritama ning tööandjaid peaks jätkuma. Praktika vältel koolis õppetööd ei toimu.

Eelnõu võeti suure häälteenamusega vastu.

haaletustulemused-veebi

Probleemi „Euroopa seisab teelahkmel, kuidas edasi?“ osas leidsid noored, et kõige paremini sobiks Euroopa Komisjoni valge raamatu neljas stsenaarium „Teeme vähem, aga paremini“, mille raames tuleks paika panna, millistele valdkondadele tuleks keskenduda sõltuvalt probleemide suurusest ja aktuaalsusest. Selle üle otsustaks erikomisjon.

Küsimus ajakirjanikelt:

  • Millistes valdkondades panustaks Eesti?
  • Mainisite aktuaalseid teemasid, hetkel aktuaalne ehk terrorism, homme kukub börs. Mis on aktuaalne?
  • Kuidas jaotada teemad liikmesriikide vahel? Teemade kaal ja maht on erinevad.

Kuna küsimusi jäi õhku ning samuti tundus paljudele fraktsioonidele keeruline otsustada, mis on oluline, mis mitte, siis jäi eelnõu vastu võtmata.

img_1632 img_1635 img_1639 img_1641 img_1645 img_1646 img_1649 img_1652 img_1656 img_1657Täname Teid väga sisuka ja hea energiaga mängu eest! Elamusterohket Euroscola reisi teile mais!

Kokkuvõte: Marge Laansoo

Rubriigid: Uudised | Mäng 19 Rakvere Reaalgümnaasium kommenteerimine on välja lülitatud